I am Back.

Noting in my life is normal, and I have realized that I was not supposed to leave an average life. I took time for myself for a while see what is out there and now I am back to reflect whats up..

Every adventure I have had these past years have lead me to new adventures, that have defined who I am as a person.

So who am I really -you ask?

I am who I am, and no ones approval is really needed. Sometimes I do not approve even myself and what I take away from that is – I still have some work to do on myself. Work never ends, and that excites me, because that means- more adventures to come!

Learning to love myself with all my ups and downs has been challenging but not impossible. Finding ways to figure out how not to get discouraged and bitter in this wicked world is challenging but I love a good challenge.

I am the one who dictates my destiny.

Stay tuned… more to come… Diana is B A C K!!!

Palju Onne Synnipaevaks.

Palju Onne Synnipaevaks.

Tana , 14 aastat tagasi Syndis yks paikesekiir , kes muutis kogu mu elu. Tunnen temast kohutavalt puudust. Ta naer, energia, tahe koigega hakkama saada, jonn, jaarapaisus, naer, kallistused, etc.ei lahe mul mitte kui kunagi meelest. Kunagi tuleb see paev, mil taas kohtume 🙂 Palju onne SYnnipaevaks Regina Melody. Forever 10, Forever in my heart. 09.19.99-09.20.2009

Puhka rahus SUperDylan

KOhtasime Dylanit ning tema peret Los Angelese Lastehaigla onkoloogia osakonnas. To ajal tootas Dylani isa MySpace’is ja ma olin aktiivne MySpace kasutaja.  Kuna sattusime ysna tihti yhel ajal haiglas olema ja vahetevahel niisama chit chattima haigla elust ja kuidas me  tegelikult tunneme ja mida maailmale valja naitame,said meist head tuttavad. 

Tana aga kuulsin halbu uudiseid… Dylan pidas vastu palju kauem, kui arstid seda talle ja ta vanematele lubasid.. Vahemalt 2 ja pool aastat kauem, aga seda tanu tema vanemate aktiivsusele ja tahtejoule, et AKKI jargmise nurga taga on abi… Eelmisel nadalal tehti Dylani ajust scannid, ja koik oli stabiilne. Kuid korraga koik muutus ja tana siis lugesin Facebook update….  Ytlen ausalt, pole paris kaua kuulnud mitte yhestki lapse surmast . Koikidel tundus vaga hasti minevat ja hetkel tunnen just seda mida Dylani vanemad tunnevad.. Segadust, valu, kergenust, veel rohkem valu ja nii edasi.   Kes tahab rohkem teada Dylanist ja tema voitlusest vahiga, palun kiigake siia.

http://dylan.ericdavid.info/Home/updates

 

 Samuti on meil yks teine super girl 5ndat korda  vahiga voitlemas. Abellal avastati moned nadalat tagasi Kopsust uued kahtlased laigud ja praegu on ta New Yorkis operatsioonist taastumas , ning  varsti hakkab kiirituse ravi saama… Ka nende pere on teinud koik selleks et Abellat paasta.  Umbes 5 aastat tagasi kaotasid nad oma armsa pisipoja samale vahile mis Abellal on.  ( geneetiline)…  Kuid Abella on samuti voitleja ja tahab voidelda ja elada. Abellal on tegelikult paljuski nagu Regiina.. Just hiljuti oli ka tema yhes filmis (Playing for keeps)  armsaks aktiivseks naitlejannaks. 🙂  Ning praegu on tema ja Gerald Butler sinasobrad 🙂 

Cancer sucks 😦

Yhel hetkel on valjas 35 kraadi sooja ja siis korraga ladistab paar paeva vihma.

Kuid mida ma siin kardan rohkem kui surma on need kohalikud kuratlikult valusad vereimejad ehs siis sääsed.  Magame kyll Nickiga yhes voodis, kuid on tunne et magame erinevates kliimades.  Kui ma hommikul yles ärkan on mul kätel ja jalgadel ja kaelal nii mõnigi sääsehammustus mis kohe paisete läheb, kuid Nick on sellest kõigest vaba. Nii pole aus.  Ta on need hammustused rohkem ära teeninud kui mina. Mu arvates vähemalt. Kuid ei,mina pean olema see sääskede magusroog kes oma magusa ja vihase verega kohe lausa iga öö neid nagu kohe kõva häälega kutsudes, et TULGE JA IMEGE palju jaksate…  Fucking bastards I say…  

Sõbranna soovitas mulle , et peaksin öökapile fan i panema, sest sääsed ei saa maanduda, kui toas on liiklev õhk. Nad lihtsalt tiirutavad siis kusagil. Proovisin ära. Kuid arvatavasti Hangzhou sääsed on kõigega harjunud, ja eile öine katse ei  toonud mingeid tulemusi. Kuid noh, see on see minu võitlus mida pean võitlema. Ainus võimalus nendest pääseda on kolida tagasi Lõuna Californiasse, ja kohata neid vaid kuus korra kusagil nurga taga..   Ja ma ei liialda kui ytlen teile, et ma ennem jagaksin maad Eesti sääskedega. nad on kyll suured, kuid ma talun nende hammustusi kusagil 80% paremini. Ma vähemalt ei lähe paiste, nagu mesilane oleks mind just tsusanud.( seto minus).

Kuid jah, see sääseteema .. Tegelikult saan varsti neist kaheks nädalaks puhkust.   Nädal tagasi bronnisin meie California reisi jaoks lennupiletid . Oota juba.  Meil on selline plaan. Mina ja Gabriel oleme seal 20 Juuni kuni 7 Juuli. Nick lendab meiega Calisse 20 juuni, kuid tuleb tagasi Hiina juba 29 Juuni.   Ta lihtsalt ei saa yle 10 päeva oma firmat unarusse jätta. Kuid kujutan ette, et meie puhkusest tuleb yks  pikem vihaste pilkude vahetamise puhkus, sest ta peab  tänu Cali ja Hiina vahelise ajavahe x aegadel töö ylessandeid jagama oma töölistele, kuna need ei oska midagi ise pihta hakata kui ylemus kadunud. Ja Cali ning hiina vahel on 15 tundi ajavahet… Sounds like fun.   NOT.

Samuti on meil paika pandud  mis me selle 8 päeva jooksul Calis koos teeme. 22 juuni on Gabrieli 12stkymnes synnipäev. Sel päeval kutsume ta parimad sõbrad kusagile  .. ei tea veel kuhu. 23 Juuni sõidame Nickiga koos las vegasesse , kuna lihtsalt tunneme Vegasest puudust. Gabriel jääb nendel päevadel oma parima sõbra poole ööseks.    25ndal sõidame oma pohmakaga tagasi laguna Nigueli ja veedame kusagil sealkandis öö, ning 26ndal Juunil läheme kõik koos SOlvangisse, et  seal kandis veeta paar ööd ning nautida mis Santa Barbara countyl meile pakkuda on..  Ausõna, ei jõua ära oodata.  

Fucking villand on sellest fucked up Hiinast.  Tahaksin Esimesel võimalusel oma kohvrid pakkida ja siit minema tõmmata.  

Mida rohkem ma siin olen, seda rohkem ei suuda ma aktsepteerida seda elustiili.  Ytlen ausalt..  Expati ja expatil siin on vahe. Kes tulevad siia sellepärast et nende firma saatis neid paariks aastaks  on super hea elu.  NAD teavad, et  teenivad raha ja seiklevad.. Kuid aga su oma abikaasa otsustas, et Hiinast saab su kodu kusagil 10neks aastaks  ja lihtsalt DEAL with it.. siis see on ka fucked up.   Ma mitte kuidagi ei saa ennast meelestada lainele… Im HOME!!! THIS IS MY AWESOME HOME!! ! I LOVE IT HERE!!!. NO NO NO.. Me kõik oleme vihased, segaduses, näljased  hea kvaliteediga elu järele. Kuid kõik mis me saame on Ujuvad sead Shanghai jões, linnugripp,  veiseliha  midagi midagi, ja juurviljad mis on nii tugevalt kemikalidega piserdatud, et panevad meid ka sellellse juurvilja seisu varsti… 

Kui augustis Kapsana Eestisse tulen , ärge pange tähele.    Pole minu süü… 😉Image

Ooper “korter” jätkub…

ImageImageImageEelmise Nädala Reedel käisime siis pangas hypoteek launu pabereid vormistamas. Vahet pole, et me ikka veel korterit omada ei saa, kuna abielu tunnistus pole Hiina standardite kohaselt  kinnitatud, kuid selle jaoks on olemas ka “ÄPP”.. Yhesõnaga, palkasime kellega, kes need asjad meie jaoks korda ajab, sest see mis meilt nõuti ajas meid hulluks ja meie omakorda hakkasime nõudjaid hulluks ajama.. 

Kuid tagasi panga juurde.  Kogu protsess kestis kusagil 3 ja pool tundi.  Kõigepealt oli kõik korras.  Kuid kui paberid hakkasid sisse tulema, millele me alla pidime kirjutama, tekkis kohe mitu probleemi.  Esimene suu probleem oli see et ma olen valge, ja ei oska oma Nime hiina keeles kirjutada…( ma isegi ei proovi, kuna see on liiga keeruline)  . Teine probleem. Mu hiinakeelne nimi oli  kusagil 100 korda valesti kirjutatud, ja siis 100 korda õigesti, millest tekkis Nickil taaskord mitu kysimust, et mis kuradit te jamate, olete tuntud pank, ja peaksite asju õigesti tegema. Et kui saite mu nime umbes 100 korda õigesti kirjutada, miks, siis teine osa on hoopis teisiti…  Lahjaks vastuseks anti Nickile, et ÄKKI oli  just vahetus ja keegi teine võttis yle ja ei märganud…   Me vaatasime yksteisele otsa ja pööritasime silmi.. Whatever…

 Ja nyyd tuleb koht, kus ma pean sygavalt sisse ja välja hingama, sest ma olen valge ja mitte Hiinlane.. Ja kahjuks olen ma ka nii loll, et pole viitsinud oma nime hieroglüüfides selgeks õppida… 

Kui hakkasime allkirju kirjutama, karjuti meile kõva häälega Hiina keeles stopp, et me ei tohi  Läänlaste kombel allkirju anda… Kysisime miks.. Vastus oli, et lihtsalt ei tohi.  Nick käskis kellelegi helistada. Talle vastati, et see pole vaja sest reeglid on igal pool yhesugused ja nii edasi. Vaidlus kestis kusagil tunnikese. Lõpuks siis tuldi pisikesse valgesse  kabinett ,milles oli 3 suurt telefoni reas, printer, siis terve hunnik igasugu  pabereid ja nurgast vaatas meile vastu kaamera.. Tuli tahtmine FUCK YOU kaamerasse näidata aga haarasi kätte hoopis oma mobiili ja hakkasin mälu arendavaid mänge mängima. Nick lobises nendega ikka midagi edasi, kuid ma olin juba ennast sellest kõigest välja lylitanud, et kuulsin vaid beebide mämmutamist…  Lõpuks kui otsustasin taaskord ennast õigele sagedusele tuua, kuulsin vaid panga töötajate poolt Bu hao yisi.. ehks siis –mul on nii piinlik ja Nicki poolt nägin suuri ymmmargusi silmi ja peaaegu vahutavat suud, et mida fuck.. Mis piinlik.. Teadsid kogu aeg, et VALGED võivad  tavalit allkirja anda, aga sa lihtsalt ajasid oma jura…

Nii, mu allkirjale lahendus leitud. Ei pidanud sadu allkirju Hiina keeles kirjutama… Kuid sealt järgmine probleem.

Andsime oma esimesed allkirjad. Paberid kohe kadusid teise tuppa, ja hetke pärast oli sama tydruk paberitega platsis, et meie allkirjad pole 100% yhtemoodi. Vaatasime Nickile taaskord otsa , et mismõttes, pole yhtemoodi . Nad olid allkirjad ykteise  otsa ladunud ja võrrelnud, et kas on samasugused. JA vot, ei olnud. Kyll oli yks kriips pikem, või tähed erinevate suurustega… 

Se hetkel olin ka mina juba vihast sinine ja kulm ysna kortsus. MIDA FUCK.. MIS mõttes et sa tahad et ma kõik tähed ja kriipsud teeksin sama suured… Kurat, võrdle oma hieroglyyfe ja vaata kas need on kõik sama suured… Ja sama sirged ja ilusad ja läikivad… FUCK.. POLE JU!!!! SO shut the fuck up ja  lõpeta vabanduste leidmine, või me kurat kaebame teid AMeeriklaste kombe kohaselt kohtusse… ( jah, irv selle koha pealt)… Nickile toodi siis valge paber, ja kästi kusagil 50 allkirja kirjutada, et neil oleks ylevaade millised on tema allkirjade erinevad versioonid ja suurused. Millest tekkis meil taaskord uus kysimus.. ME OLEME JU SIIN, NOTAR ISTUB MEIL KÕRVAL, SINA NÄED ET MEIE KIRJUTAME ALLKIRJU JA MITTE KEEGI TEINE, et MILLES ON PROBLEEM… Ja taaskord oli vastus.. OIH mul on nii piinlik, aga sellised on reeglid…. Selle koha pealt tegin ma pisikese HMMMMMMMMHMMMMMMMHMMMMMMMi ja kirjutasin allkirju edasi.. Allkirjad andud, istus laua taha kohe notas, ja pidi kogu protsessi notariseerima… 

Nii nyyd on asjad siis niikaugel, et me saaksime kohe korterisse sisse kolida, kuna raha asjad on korras,  korter nagu kuulub meile. aga ainus paber mis pole Hiina poolt Notariseeritud on ikkagi veel Abielu tunnistus.

Tellisin Nevadast uued abielu tunnistused. Need lähevad kohe meie  Palgatud asjaajaja kätte, see omakorda taotleb Secretary of the state paberit, ning ka pitsatit mille ta peab saama California Hiina saatkonnast!!!! Long story short.. We are FUCKING DONE!!!!

Kujutate te ette veel seda draamat, kui ma tahaksin siin oma fucking äri  avada, või restorani, või kuradi kondoomi poe????? Tegelikult on mul hetkel tahtmine tagasi USAsse kolida, “hulluarsti” paber endale taskusse saada, ja siis kõiki kohalikke hakata ravima. Me oleme kõik yhes paadis samas suunas sõudmas….

SAmas , peale seda panga draamat, käisime ka yhes super toredas, kuid samas igavas Hiina pulmas… Kõik hiina pulmad on igavad. No pun intended… 3 tundi söömist. Peame ootama ära hetke mil pruut ja peig meie lauda jõuavad ja meiega kokku löövad, ning hetk peale seda saame jalga lasta.  Mis tegi selle pulma eriliseks oli ka see fakt, et pulmas ei serveeritud yhtegi linnuliha toodet. Nimelt on hetkel hiinas suur  Bird flu epideemia.. Nii seda siin kutsutakse.. Kusagil 16 on surnud ja paarsada haiglates. Seekord saadi sellele kiiresti jälile. Nädalaga kadusid igasugustest  Wet markets, ehk siis elvat liha myyvatest kohtadest kanad, pardid, tuvid ja muud tiivulised.  TOidupoodides myyakse kyll kanatooteid, kuid kõik elavad loomad kästi hävitada.  Samuti pritsiti kõik korter elamud yle igasuguste kemikalidga. Keegi  meie korterisse sisse ei tunginud, kuid naljakas oli astuda samasse lifti mehega, kes kandis “gaasimaski” ja mingit kemikalide kanistrit, ja mina ja Gabriel lihtsalt seisime tal liftis kõrval.. Kes kurat teab mis sitaga ta selle lifti sekund varem yle laskis.. Kuid ei yhtegi sõna meile..  Welcome to china….  Aga jah tagasi pulma juure. Ei linnulina, ja tanu sellele oli ka pulma laud teistsugune..:  Hästi palju mereande.. Vähid, krevetid, merekurgid, scallops, muscels, abalone.. etc… Ja siis hasti palju juurvilju. Mulle meeldsi.. TOit.. I meanImageImageImageImageImageImageä

Emotsionaalsed elamused..

ImageEi oskagi kohe midagi oma emotsioonidega pihta hakata.  Liiga palju on neid korraga minu sisemusse kogunenud- nii häid kui vähem paremaid. Ja seda kõike Phuket Reisiga seoses. Veetsime Phuketis 7 ööd. 30 märts–6 Aprill.  Vähemalt minu jaoks oli see fantastiline reis.   Peapõhjus just see, et võtsin Phuketis 6 päevaga 1,5 kilo alla. Kuidas kysite? KUumus oli tappev, ja hommikul ärgates kuni õhtul magamaminekuni ma vaid higistasin ja sellele lisaksin otsa veel kusagil 15 km jalutamist päevas, sest ma ei suutnud rannas yle kahe tunni päikest võtta ja tänu sellele jalutasin igale poole. Samuti keeldusin ma iga päev Resort”i restos hommikuti hinna sisse kuuluvat Buffet hommikusööki söömast ja Gabrielil ei olnud mitte midagi selle vastu, et ta sai igal hommikul ennast “hea ja paremaga” nuumata. 

ImagePhuketi Lendasime Shanghaist. Hangzhou on kyll meie kodule vaid kusagil 20 Km kaugusel, kuid Shanghaist on Phuketisse lihtsam lennata.  Nick valis Shanghai–Bangkok–Phuket tee. Kui ma oleksin orbitz või Expedia kaudu tellinud, oleksime pidanud minema Korea kaudu… Jube imelik tegelikult, ja Phuket”i oleksime joudnud kell 2 hommikul.  Kuid Nick helistas oma firma reisi agendile  ja see aitas meil väheke lahedamalt Phuket”i jouda.. plussiks oli see, et sinna minnes lendasime Esimeses Klassis .. :WOHOOOOO… Kuna Nick tahistas ka oma 47ndat synnipaeva 31 märts, siis see oli enamvähem ta synnipaeva puhkus, mida ta tegelikult vihkas… (  Nicki on  raske millestki rõõmu tundma panna).. Kuid lendu Bangkoki ja sealt edasi, nautis ta 100% kuna teda kummardati ette ja taha… irv.

Lendasime Thai Air’iga. FANTASTILINE!!! Eelmisel aastal käisime Bangkokis samuti Thai Air’iga ja seda economy klassis kuid tundsin ennast isegi siis kui esimeses klassis Reisija.. fantastiline Teenindus. SASí, Lufthansa, Finnairi ja KLM’i lendudega ei anna võrreldagi. 

Toit oli Fantas, joogid  parimad ja istmed oi kui pehmed.Image

Tagasi pidime lendama aga Economy klassis, kuna meile kolmele ei jagunud Ari voi esimeses klassis lihtsalt istmeid… Rahvas Aasias on RIkas, ja  varsti on tunne, et Economy klassi toole on jarele jaanud vaid loetud sormedel…. Business klass muudkui kasvab kasvab..

Phuket’i joudsime kell 23.55 ohtul.   Eelnevalt sellele tellisin endale juba takso jargi, et ei peaks lennujaamas hindu kauplema hakkama.  Tais olles on tunne, et koik mehed kes seal elavad on Takso voi tuk tuk juhid, voi et siis tootavad rannas toole laenutades .. haha.. Ja taksodel pole taksomeetreid.  paljudes kohtades on yleval ka hinnas  kui palju teatud kohta soit maksma laheb…  Bangkokis muidugi on taksomeetrid olemas, kuid taksojuhid EELISTAVAD siiski hinna eelnevalt kokku leppida.. Ja hinnad Hiinaga vorreldes pole odavad…  Kui hiinas maksab    sisse istuminse tasu kusagil 1. 8 dollarit, ( kolm kilomeetrit), siis phuketis on pea koik Tuk tukid ja taksod alates 200bathist mis on kusagil 7, 6 dollarit ja miks ma tean seda? Peatusime Diamond Cliff Resort and Spa , mis asub paari sammu kaugusel Patong Rannast.   Kui minna Phuketi PARTY streetilie, siis see asub 2,3 km kaugusel hotellist.. JA Ykskoik kui palju me ka ei kaubelnud, siis alla 200 bathi ei viinud keegi meid sinna…  Samas lennujaama on 40 km ja  hinnaks 600 Bathehk siis kusagil 23 dollarit.. Go figure…..'( Fotol meie Hangzhou sõbrad Cecilia ja Bill) .. 

Image

Patong Rand on Party beach ehk siis pidu, pidu pidu..  Mitte rannas, vaid selel ymbruses.  Kui ma Hangzhous tuttavatele mainisin, et lähen Patong Beachile, siis mulle kohe öeldi, et segane oled või? Perega Patong randa?Mis mõttes. Minge parem Phi Phile voi monele teisele rannale.. palju rahulikum..  Googeldasin ja googeldasin, kuid otsustasin Patong ranna kasuks sellepärast, et KÕIK ON SEAL!!!!.   Rand oli väga puhas, kuigi mulle õeldi, et juuube must rand on.   Samuti hoiatati hoorade eest, aga noh, nendega oleme me Hiinas harjunud. Paar korda käisime isegi Bangla tänaval “baarides” joomas ja “etendust” jälgimas… Mul on vasak õlg senini valus .. igasugused inimesed tulid ja hõõrusid tipi nimel mulle vastu vasakut õlga… Paar tykki yritasid isegi Minu ja Nicki vahele pugeda, kuid ei läinud läbi neil see temp… Anyway, meil oli lõbus, neil eriti mitte, kuna jäid ilma suurema tipita.. Aga peale paari jooki, märkasime, et ka meie jookide hinnad tõusid,  kuigi tellisime samad joogid. Kui Nick neile eelmise arve nina ette lõi, vastati, et kasutasid PAREMAT alkoholi seekord meie jookideks…  Ma tegin suured silmad ja kysisin, et kas Nick sai siis Jack Danielsi asemel Glenvivet’i? Ja kas minu Gin tonik on valmistatud siis Giniga mida teil pole?  NEil oli vaid Gordons Gin tol hetkel …  Aga noh.. Oleks sa näinud seda viha nende armsate pisikeste Thai naiste, või ladyboy’de silmades… Kuigi nad on valiselt rahulik rahvas, on kõike võimalik lugeda nende silmadest.. Isegi kui nad teesklevad, et naudivad iga hetke on nende silmad just see mis kõik ära reedavad…  Peavad harjutama rohkem oma Pokerface’i…Image

Samuti on Patong Ranans olemas sadu restorane. Me yritasime iga õhtusöögi syya erinevas , mis ka õnnestus, kuid avastasime, et parim toit oli mitte super trooper puhastes, modern, hea teenindusega restodes, vaid tavalistes ranna äärsetes restodes. Meie lemmik kohaks oli Mamas restoran, mis asus kohe ranna ääres, ja toit neil oli FANTASTILINE… Nad kuulasid mis meil oelda oli, ja tegid täpselt nii..Thai toitu lisatakse yldiselt väga palju suhkut, ja nende karrid on väheke magusad meie jaoks, Kuid Nick palus neil suhkrut mitte kasutada kuna ta ei armasta magusaid roogasid,  ja nii ka tehti.   LOOOVED it ….Image

Peale  soomise,Chang õlle joomise( MEIE LEMMIK),  ja ujumise tegin ma ka väheke shoppamist. Ei midagi erilist. ImageMõned pisemad puidust nikerdused seintele, kui uude korterisse kolime,  maitseaineid, teed, Cashew nuts ehk Nakar või siis India pähkel. Ostsime neid kaasa hulgim, kuna kylastasime ka  Cashew pähkli  tehast. Wasabi , bbq, kyyslauk, chili,  tom yum etc maitselised cashews lihtsalt karjusid et OSTKE MEID, OSTKE MEID.. ja me pidime seda tegema….. Täna enam ei viitsi kirjutada.. paaripäeva pärast jälle…Image( Kuid sai snoorkeldatud, päeva reisid, basseisin sulistatud, templit uuritud, Phuketi uudistamise reis, jetsky’tatud jne)Image

Ma olen klient, aga miks mind ei kohelda kui head klienti….

Image … Vot  nii on lood.  Olen ara harjunud USA restoranide ja kohvikute kultuuriga. Kui keegi on endale nime tegemas voi nime teinud ja sa juhtud korra sinna restorani ning tellitud toit meeldib , lahed ikka ja jalle alati tagasi ja tellid sama toidu  voi kui oled seiklushimuline gurmaan, siis tellid alati midagi uut. Kui aga tellitud toit ei maitse, void alati naeratus naol ettekandjale sellest teada anda, ning kohe valmistatakse uus ports toitu, ning ysnatihti ei pea toidu eest mis paha halva maitse jattis isegi maksma. Kuid Hiinas on lood teisiti.  Viimasel ajal on Hangzhousse iga nurga peale “Western” kohvikud ja restod kerkinud. Alguses — kusagil paar kuud ohn toit enam vahem soodav, kuid mingil hetkel muudetakse menyy taiesti, ning toit on alla igasugust arvestust Meie kodu lahedal -2,4 km kaugusel on yks super lahe ja bohemian Splash Cafe.  Kui me Hangzhousse kolisime paar aastat tagasi oli toit super hea ja menyy oli  enam vahem sama kogu aeg. Viimase poole aasta jooksul on aga asi ysna hale. Menyyd muudetakse iga paari nadala tagant ja kahjuks on 80% meie lemmik toitudest asendatud mingi lääne#Hiina toidu mixiga. Riis ja siis mingi kanaliha blah, jne..  Mingil määral saan ma sellest aru, et raha on vaja teenida, ja kuna Hiinlasi on ikkagi Hangzhous rohkem kui Lääne rahvast, siis menyy peab kindlalt mingit hiina blahhi sisaldama. KUID, kahjuks tänu sellele on see kohvik kaotanud ka oma lojaalsed kliendid.  

Kokka muudetakse iga paari nädala tagant, toidud muutuvad,  ettekandjad muutuvad ja lõppkokkuvõttes on kõik kaos .  

Paar nädalat tagasi avati meie maja kõrval uus Itaalia resto . KUID kahjuks  on näha et omanik does not give a shit. Ta on seal alati kohal, kuid kui me midagi isegi mainime, et Kalamaari maitseb nagu  näriks kummi, voi et pasta sees pole kana yldse, kuigi  menyys on  mainitud Penne kanaga., siis omanik vaid  vaatab meid imelikult nagu ytleks, so what… Saite oma lääne resto, nyyd närige ykskõik mis ma teile ette toidan. JA omanik ning peakokk on Itaallane,kes ise kõõgis pole sekunditki veetnud , kui me seal käinud oleme. Ta vaid räägib oma tuttavatega ja jalutab  naeratus näol ringi. Kurb tegelikult. Mu sõbranna tellis selle restorani  Signature toidu Homemade raviolis. Tund hiljem tuldi tema lauda, toodi teiste inimeste toidud, ning talle öeldi  et kahjuks Raviolit enam pole… No  mis tal muud yle jäi kui tellida mingi Pizza mis 10ne minutiga valmis meisterdati.. 

VOT sellistel hetkedel on tahtmine ise nendesse köökidesse joosta, ja kokkamine yle võtta, et näidata neile kuidas PIZZA peab oelma tehtud, ja ka seda, et pasta ei pea ujuma rasva ja õli vannis.

Ma saan aru miks Nick tahab, et ma kodus kogu aeg kokkan. Kuid ma tahan vahel ise samuti ,et keegi mulle koik ette ja taha ara teeks, ja tanu sellele  tahan nadalas paar korda restoranis voi kohvikus maiustada, sest siis saan hiljem Diivanil niisama ise mehega losutada, kuna ei  pea poolt ohtut koogis nousid pesema voi tuba koristama…  Naen Nicki niigi harva ja tahan seda aega kui ta kodus on positiivselt kasutada.  

 Hiinas on palju positiivset, kuid kahjuks on siin ka palju negatiivset ja mida kauem siin elan, seda rohkem ma naen ja kuulen ja arritun kui asjad paremuse poole mineku asemel hoopis halvemaks lahevad.  

Samm edasi, kaks tagasi, samm edasi ja siis samm tagasi. Vahel ka paar sammu edasi ja vaid yks tagasi, kuid yldiselt on koik masendavalt kurb…. Turistina on elu palju lihtsam…

OMG, OMG, OMG

Ma ei tea ise ka mida ma karjun siin “OH MY GOSH”, aga ma teen seda. Nimelt, Nick ‘soovitas’ tana , et akki me voiksime Gabrieliga Reedel talle Pekingisse “kylla” soita, et siis laupaev pekingis mooda saata.  OH MY F’ing god. , hell yeah…   Peking on mu lemmik linn Mainland Hiinas ja kui voimalus, lahen sinna alati.  Seekord on asi lihtsalt selles, et Nick peab kolmapaeval kusagile  shanghai lahedale reisile minema, ja sealt edasi kohe Pekingisse ja Reede ohtuks on ta vaba, aga vaba liiga hilja, mis tahendaks seda, et koju saaks ta lendama hakata alles laupaeval. Kuigi pekingist on hangzhousse vaid 2 tundi lennumaad, voib vahel ooteaeg lennujaamas venida +2 tundi… KUna me ka ei taha oma nadalavahetust  ara raisata, siis miks mitte veeta see siis pekingis, ja pyhapaeval saame koik koos tagasi Hangzhousse lennata. Ainus miinus selle juures on see, et millegi parast on lennupiletite hinnad ka siinkandis tousnud…  Nyyd on edasi tagasi lend  kusagil 400 dollarit yhele inimesele… hmh…  Kui ma nyyd hasti jarele motlen, siis ma saaksin selle raha eest, endale yhe hasti kobeda koti, aga kuna ma vahetan kotte nagu aluspesu “odavaid” ilusaid hiinakaid, siis 1200 dollarit kotile kolab nagu oudus unenagu… Samas saaksin selle raha eest ka uue pileti eestisse….  aga noh… Vaja ka taaskord Pekingi energiaga ennest yles aratada. Plus, kui laheb hasti saan kokku yhe oma hasti toreda Eestlannast sobrannaga , kes seal juba oma kymmekond aastat elanud 😀 Peking rules!!!..

 

Aga Eesti juurde tagasi minnes…  FUCK.. I MISS EESTI ja TUTTAVAID, kes sinna maha jaid!!!! TULGE KIIRESTI SIIA KYLLA :D:D:D:D:Image